Tulundusühistu Wiru Vili tegi tänavu  ajalugu, sest esimest korda läks Eestist teisele poole ookeani Ameerikasse

Wiru Vili on keskendunud mahevilja turustamisele, ühistu kaudu müüb oma viljasaagi ligi 140 tootjat üle Eesti.

Wiru Vili on keskendunud mahevilja turustamisele ning ühistu kaudu müüb oma viljasaagi ligi 140 tootjat üle Eesti. Selle aasta müüginumbreid pole ettevõttes veel kokku löödud, kuid mullu müüs ühistu 22 000 tonni mahevilja.

„Tänavuse viljasaagi üle kurta ei saa, saak on korralik kõikide kultuuride osas,“ rääkis Wiru Vilja müügijuht Marti Kedder, kelle sõnul läheb ühistu kokku ostetud mahevili eranditult ekspordiks.

„Kui varem läks meie vili peamiselt Euroopasse, siis tänavu saatsime suure viljatankeri otse USAsse. Tegemist on esimese korraga Baltikumis, kus laevatäis vilja läks ookeani taha, nii et võib öelda – märk sai maha pandud,“ lausus ta.

Tulevikku vaatab Kedder optimistlikult, sest nõudlus mahevilja järele kasvab, kuna tarbijad soovivad järjest enam mahetooteid. Nõudluse kasv on mõjutanud ka pakkumist ning Eestis suureneb mahekultuuride all olev pindala aasta-aastalt.

Müügijuhi sõnul lähevad eelkõige väiketootjad järjest enam üle maheviljelusele ning ka juba praegu mahedalt tootvad põllumehed suurendavad külvipinda, võttes uusi maid mahedale üleminekusse. Kedderi sõnu kinnitab ka statistika.

Mahepõllumajanduse registri andmetel kasvatati 2011. aastal mahedalt teravilja 20 493 hektaril, kuid 2014. aasta lõpuks oli vastav näitaja juba 27 182 hektarit. Veel  suurema hüppe tegid läbi kaunviljade ja tehniliste kultuuride mahekasvatus. Kui  2011. aastal kasvatati mahedalt kaunvilju 739 hektaril, siis kolm aastat hiljem oli vastav näitaja juba 3228 ha. Tehnilisi kultuure, nagu rapsi, rüpsi, lina ja kanepit kasvatati 2011. aastal 2136 hektaril, kuid eelmise aasta lõpuks oli ka see pindala enam kui kahekordistunud, ulatudes 4424 hektarini.

Tartumaal 1113 hektaril maad hariv Tammistu Agro OÜ on samuti tulundus ühistu Wiru Vili liige ning ettevõtte juhi Tauno Tattari sõnul hakkas osaühing 2009. aastal maheviljelusele üle minema majanduslikel kaalutlustel. „2008. aasta oli väga raske koristusaasta, 150 ha rukist jäi maha, saagid jäid väikeseks ja aasta lõpuks kujunes meil miljon krooni kahjumit, mistõttu tootmisriskide vähendamiseks otsustasimegi mahedale üle minna,“ rääkis Tattar. „Viljaturg on suur globaalne turg, kus hinnad käivad ülesalla, kuid me oleme müünud praktiliselt kogu oma vilja läbi ühistu ja oleme seni kenasti hakkama saanud.“

Tattari sõnul eelistavad nad mahevilja müüa läbi Wiru Vilja praktilisel põhjusel, sest Eestis on teiste mahevilja kokkuostjate kogused üsnagi väikesed.

Wiru Vili saab aga edasimüüjatele pakkuda suuri, kontrollitud kvaliteediga maheviljakoguseid, mistõttu tunnevad ka suurtöötlejad Wiru Vilja vastu huvi.

„Wiru Viljal on väga tugev kvaliteedikontroll. Lisaks ühistu enda kontrollile on Wiru Vilja käinud sertifitseerimas Saksamaa suurim mahetoidu assotsiatsioon Bioland, kellele oleme väga hea partner,“ lausus Tattar, kelle sõnul annab ühistu liikmeks olek osaühingule  turunduslikult tugeva eelise.