Elupaikade hävimine, pestitsiidid, põllumajanduse intensiivistumine ja kliimamuutused ohustavad 24% Euroopa kimalastest. Sellisele tulemusele jõuti Ülemaailmse Looduskaitseliidu (IUCN) korraldatud ja Euroopa Komisjoni rahastatud uuringus, mis on osa projektist „Euroopa tolmeldajate punane nimestik“.

ELis leiduvast 68 kimalaseliigist ligi poolte arvukus väheneb, neist 16 liiki on IUCNi liikide punases nimestikus märgitud ohustatuteks. Maakasutuse muutused, põllumajanduse intensiivistumine ja kliimamuutused on toonud kaasa selle, et kimalastele sobivad elupaiku on järjest vähem. Näiteks IUCNi punase nimestiku järgi kriitiliselt ohustatud kimalase Bombus cullumanus arvukus on viimasel kümnendil vähenenud 80%. Selle peamiseks põhjuseks on olulise toiduallika – ristiku – kasvatamise vähenemine. Kasvab ainult 13% kimalaseliikide populatsioon.

„Uuringu tulemused teevad väga murelikuks. Sellel, et nii suur osa kimalasi on ohustatud, võib olla tõsine mõju meie toidutootmisele,“ tõdes Ana Nieto, IUCNi uuringu koordinaator. „Kimalaste ja nende elupaikade kaitse, hävitatud ökosüsteemide taastamine ja elurikkust soodustav põllumajandus on hädavajalikud, et Euroopa kimalaste arvukuse vähenemine tagasi pöörata.“

Kimalased, nagu mesilasedki, on toidutootmisel hädavajalikud. Putuktolmeldamise majanduslik väärtus on Euroopas hinnanguliselt 22 mld eurot aastas. Euroopa kultuuride viiest olulisemast putuktolmeldajast kolm on kimalased. Mõned kultuurid, nt tomat, sõltuvad pea täielikult kimalaste tolmeldamisest. Pole kimalasi, pole ka tomateid.

IUCNi hinnangul aitab tolmeldajate olukorda parandada nende toidutaimede kättesaadavuse parandamine, hekkide istutamine ja taimekaitsevahendite kasutamise piiramine. EL rakendas hiljuti kaheaastase keelu neonikotinoid-pestitsiidide (klotianidiin, imidaklopriid ja tiametoksaam) kasutamisele, sest on leitud, et need kahjustavad Euroopa mesilaste populatsioone.

Allikas: Beyond Pesticides