Käesoleva aasta märtsis kinnitas WHO rahvusvaheline vähiuuringute agentuur (IARC), et maailmas ja ka Eestis enimkasutatud umbrohutõrjevahendi Roundup toimeaine glüfosaat tekitab inimestel vähki. Hinnangu aluseks olid erinevad Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Rootsis aastast 2001 läbiviidud uuringud.

Kuna glüfosaati kasutatakse rohkem kui 750 tootes nii tavapõllumajanduses, metsanduses kui ka koduaedades, võib inimene sellega kokku puutuda enda teadmata. Seepärast on näiteks Holland ja Prantsusmaa juba keelustanud glüfosaadisisaldusega taimekaitsevahendite müügi eraisikutele.

Algselt loodi glüfosaat herbitsiiditolerantsete geenmuundatud ehk GM-kultuuride umbrohutõrjeks, kuid alates 2000. aastast on selle kasutamine põllumajanduses hüppeliselt kasvanud, sest sellest alates kasutatakse seda üle maailma ka tavakultuuride puhul. Seda on lubatud kasutada raudteehoolduses ning mõnedes riikides isegi jõgedes ja järvedes. Glüfosaati kasutatakse laialdaselt parkides, tänavatel ja aedades.

Kuigi tootja Monsanto väidab, et tegu on ohutu ainega, on viimastel aastatel paljud teadusuuringud tõstatanud kahtluse glüfosaadi ohutuse kohta ja järjest rohkem tehakse üleskutseid glüfosaati sisaldavate herbitsiidide keelustamiseks.

Mõju keskkonnale

Glüfosaat võib teatud mullatüüpide puhul sattuda vihmaga kraavidesse, ojadesse ja jõgedesse. Seda näitavad pikaajalised uuringud Taanis, kus glüfosaadi tase dreenivees oli nt kahes kõige tundlikumas paigas 31 μg/liitris ja 4,7 μg/liitris. Pinnaäravool asulates on üheks glüfosaatide allikaks kraavides ja jõgedes, seetõttu on glüfosaadi kasutamine Taanis ja pooltes Rootsi linnapiirkondades keelatud sillutatud maapinnal.

Glüfosaadijääke on leitud pinnaveest kogu Euroopa Liidus. 13 Euroopa riigi andmetel aastatest 1993–2009, mis sisaldavad üle 50 000 proovi, leiti glüfosaati 29% juhtudest. Glüfosaadi laguprodukti (AMPA) leiti 50% proovidest. Neid tulemusi toetavad ka teised uuringuandmed. Kui glüfosaadiresistentsete GM-kultuuride kasvatamist hakatakse lubama ka ELis, satub glüfosaati põhja- ja pinnavette ilmselt veelgi rohkem. Glüfosaati on leitud vegetatsiooniperioodil ka õhus ja vihmas ning kevadises lumesulamisvees.

Mõju elurikkusele

Argentiina laborikatsetes leiti, et glüfosaadipõhised herbitsiidid võivad olla mürgised vihmaussidele –kogused, mis olid lähedased reaalselt tootmises kasutatavatele, kahjustasid vihmausside rakke ja DNA-d. Uuringutes on ka leitud, et vihmaussid väldivad glüfosaadiga töödeldud mulda ja mõnede vihmaussiliikide kasv pidurdus glüfosaati sisaldava herbitsiidi kasutamisel.

Mullaelustikku mõjutavad ka instektitsiidid ja fungitsiidid, mis on vihmaussidele mürgised. Olulist negatiivset mõju on näidanud raskemetallide vase ja tsingi jääke sisaldavad karbamaat ja vasksulfaat, mis on vihmaussidele väga toksilised, kuna vihmaussidel kogunevad raskemetallid organismi. Putukamürkidest on kõige toksilisemat mõju vihmaussidele näidanud karbamaati ja organofosfaati sisaldavad insektitsiidid.

Glüfosaat mõjutab negatiivselt mullamikroobide elukeskkonda, mis võib suurendada taimede haavatavust patogeenidele ning samal ajal vähendada mineraalide ja mikrotoitainete kättesaadavust pinnasest. Mitmed uuringud on välja toonud glüfosaadiga pritsitud herbitsiiditolerantsetel sojapõldudel lämmastiku fikseerimise vähenemist.

Kahepaiksed löögi all

Pestitsiidide suhtes on eriti tundlikud ka kahepaiksed. Laboratoorsed katsed ja katsed kontrollitud keskkonnas on näidanud, et glüfosaat põhjustab moondeid ja kulleste suremuse suurenemist. Ühes Põhja-Ameerikas tehtud kogused, mis katses oli glüfosaaditootja soovituslikke norme kasutades konnakulleste suremus 96-100%.

Põhja-Ameerikas on seostatud monarhliblikate arvukuse vähenemist alates 1990ndate keskpaigast osaliselt glüfosaadi kasutamisega GM maisi- ja sojakasvatuses. Herbitsiid pole liblikatele otseselt mürgine, kuid katkestab nende moondetsükli.

Herbitsiidid mõjutavad ka veeorganisme. Laborikatsetes leiti, et mere mikroobikoosluste kasv ja liigiline koosseis oli häiritud glüfosaadisisalduse puhul, mis on tavaline pinnaäravoolus. Sarnaseid tulemusi saadi ka magevee puhul.

Toksilist mõju on täheldatud ka mere- ja mageveeökosüsteemi toiduahela kõrgematel tasanditel. Rannakarbid leiti olevat eriti tundlikud puhtale glüfosaadile, surfaktandile ja Roundupile.

Uuringus, mis käsitles angerjaid, leiti, et keskkonna seisukohast oluline Roundupi kontsentratsioon võib olla kalapopulatsioonile terviserisk. Samuti leiti, et herbitsiid kahjustas sellega kokkupuutunud kala DNAd.

Glüfosaadijääke on leitud lehmade uriinis, soolestikus, maksas, lihastes, põrnas ja neerudes. Ka nuumküülikute uriinis leiti oluliselt rohkem glüfosaadijääke võrreldes vabas looduses elavate jänestega. Loomadeni jõuavad glüfosaadijäägid sööda ja inimesteni toidu kaudu. Glüfosaadijääke on leitud USAs imetavate emade rinnapiimast ning laste ja täiskasvanute uriinist nii USAs kui ka Euroopas.

Mahetoit ei sisalda GMO-sid

Mahetoit tarbides võib olla kindel, et see ei sisalda geenmuundatud organisme (GMO-sid). Mahetootmises on keelatud GM taimede kasvatamine ja ka loomasööt ei tohi sisaldada GMOsid.

2014. a kasvatati maailmas 12 erinevat geenmuundatud kultuuri 181,5 mln hektaril 28 riigis, kõige enam kasvatatakse soja, maisi, puuvilla ja rapsi. Euroopa Liidus on luba kasvatada ainult kahjuriresistentset (Bt) GM maisi MON 810, mille kasvupind oli kokku 143 016 hektarit (Hispaanias, Portugalis, Tšehhis, Slovakkias ja Rumeenias). Kõige rohkem kasvatatakse Bt maisi Hispaanias (92% kogu Euroopas kasvatatavast Bt maisist).

Kokku ootab ELis kasvatusloa saamist kaheksa geneetiliselt muundatud organismi (sealhulgas MON 810 loa uuendamine).

Eesti põldudel ei ole seni veel GM-kultuure, sest meil ei esine maisikahjurit, mille suhtes on mais MON 810 resistentne. GM kultuuride kasvatamisel on suur oht, et GM seeme võib levida ja saastata naabruses olevad mahepõllud, mille tulemusena kaotab saak mahestaatuse ja seda tuleb edasi käsitleda GM tootena. Siit edasi tulevad juba majanduslikud ja ka sotsiaalsed mõjud, millega talunik on sunnitud tegelema.

Praegu on EL-is lubatud kasutada toidu ja söödana 58 GMOd, sh mais, sojauba, raps ja suhkrupeet ning läbivaatamisel on veel 58 taotlust. Enamik ELis loa saanud GMOsid on turul loomasöödana ja ka Eestis sisaldab suur osa sisseostetavat loomasööta GM-kultuure.

Allikas: IARC - INTERNATIONAL AGENCY FOR RESEARCH ON CANCER

Allikas: Friends of The Earth Europe