Sel nädalal kogunesid Eesti Piimakäitlemistalude Liidu liikmed Viimsisse kahepäevasele aastalõpu-kokkusaamisele. Kokkutulnud otsustasid, et tuleb taastada kõvade ja poolkõvade kvaliteetjuustude tegemise traditsioon.

„Aastatega kogunenud kogemused ja kontaktid välismaiste meistritega annavad hea võimaluse kvaliteedilatti oluliselt kergitada,“ ütles Piimakäitlemistalude Liidu juhatuse esimees ja Nopri talu peremees Tiit Niilo. „Soovime, et talumeiereide suund oleks kõrge kvaliteediga maitsvad käsitööjuustud. Järjest rohkem on tarbijaid, kes soovivad juustu ostes soodsa kõhutäie asemel hõrku maitseelamust ning traditsioonilisel moel valminud käsitööjuustude eest ollakse valmis maksma kõrgemat hinda kui masstoodangu eest.“

„Seni on talumeiereid valmistanud peamiselt jogurtit, kohupiima, kohupiimakreemi ja toorjuustu. Tänaseks on talumeiereide valikus ca 30 erinevat talujuustu. Tarbijate üha kasvav toiduteadlikkus ja meiereide aastatega kogunenud teadmised võimaldavad lähiaastatel poolkõvade ja kõvade kvaliteetjuustude valikut märkimisväärselt kasvatada. Enamik neist saaksid kanda mahemärki,“ lisas Tiit Niilo.

Seminaril vanu piimatöötlemistraditsioone tutvustanud Eesti Piimandusmuuseumi teadur Mai Kukk kinnitas, et Eestis oli enne Teist ilmasõda konkurentsivõimelisi juustumeistreid ja siinne piima kvaliteet oli väga hea. „Näiteks Saaremaa juustude kõrge kvaliteedi puhul mängis lisaks juustumeistrite oskustele kaasa ka liigirikastelt pool-looduslikelt rohumaadelt pärit sööt.“ Saaremaa tuntud juustumeistri Albert Schlupi poolkõvad juustud võitsid möödunud sajandi algupoolel kuld- ja hõbemedaleid juustukonkurssidel nii Tsaari-Venemaal kui ka Itaalias.

„Meie piimaletilt kaob talumeiereide toodang kiiresti ning poolkõvad ja kõvad juustud nii lehma- kui ka kitsepiimast on väga küsitud,“ rääkis kuu aega tagasi Tallinnas talutoodete poe avanud Martin Repinski Konju talust.

Eesti Piimakäitlemistalude Liidu põhitegevus alates 1999. aastast on olnud just liikmete koolitus nii Eestis kui ka välismaiste õppreiside abil. Toetust on selleks taotletud peamiselt Eesti riigi makstava turuarendustoetuse kaudu. Eesti Piimakäitlemistalude Liidus on 19 liiget, neist 12 on mahetalud ja 8 kitsekasvatajad.

Eesti Piimakäitlemistalude Liit