30.09.16

Sander Silm

Tänavuse mahetoodete konkursi korraldajatel oli põhjust rõõmustamiseks, kuna tarbijateni jõuavad mitmed väga põnevad mahetooted.

Parimad mahetooted 2016. aastal

Veel mõned aastad tagasi ei osatud Eestis isegi mitte unistada kõrgekvaliteedilistest kodumaistest ökosiidritest ja -vahuveinidest, kuid nüüdseks on saanud see reaalsuseks. Sarnaselt väikestele õllepruulikodadele tegutseb Eestis järjest enam ka siidrimaju, mis pakuvad uusi ja huvitavaid joogielamusi.

Üks nendest on Pärnumaal tegutsev Tori Jõesuu Veini- ja Siidritalu, mille Ökosiider Vintage 2015 Brut pärjati tänavu parimaks Eesti mahetooteks.

Tunnustus on seda märkimisväärsem, et siidritalu on tegutsenud üsna lühikest aega ning talu esimene siider tuligi välja alles selle aasta alguses. Vana-vanaisade aegsest Pärnumaal asuvast maheõunaaia õuntest valminud Vintage 2015 Brut jõudis müügile selle aasta kevadel.

Siidritalu pakubki praegu nelja erinevat siidrisorti, lisaks eelmainitud Vintage 2015 Brut siidrile kuuluvad valikusse ka tavatooted: kuiv ehk Brut siider, poolkuiv siider Demi Sec ja Rose siider, mille kerge virsikukarva toon on saavutatud sootuks aroonia lisamisega.

Siidritalu peremees Karmo Haas oli nõus väitega, et Eestis pole just väga kõrge siidrikultuur, kuid samas pole ka kurtmiseks põhjust.

Tähtis on usk endasse

 "Tähtis on see, et ise usud oma asjasse," rääkis ta. "Kuid tähtis on ka tarbijatele selgitada, mis vahe on siidri ja siidri vahel, kuna ei saa võrrelda suurest tehasest tulnud siidrit siidriga, mis on valmistatud käsitööna otse naturaalsest mahlast."

"Meie siidrid valmivad kõik traditsioonilisel šampanjameetodil, kus siider põhimõtteliselt valmib pudelis. Ehk teine kääritamine leiab aset pudelis ja seejärel pikk, vähemalt poole aasta pikkune laagerdumise protsess toob tootes esile täidlase ja meile nii tuttava koduaiast korjatud õuna maitse. Seejärel eemaldame pudelitest pärmisademe. Seda tehakse pudeli kaela külmutamise teel, st pudelid on enne kaela külmutamist kaks nädalat pea alaspidi asendis, neid peab iga päev keerama, et sade koguneks kõik ilusti pudeli kaela, korgi peale. Siis avame korgi, surve lööb kogunenud sademe välja ja seejärel paneme uue korgi pudelile peale. Kuna kõiki tootmisetappe saab kokku võtta ühe sõnaga käsitöö, siis see teebki meie siidri eriliseks," selgitas ta siidrivalmistamise protsessi.

Haas lisas, et käsitöösiider ongi selline pidulikum jook, mida oleks hea võtta kaasa külakostiks või nautida mõnel pidulikumal hetkel. Traditsioonilisel meetodil valminud käsitöösiidrit võiks vabalt kutsuda ka Eesti šampanjaks, aga kuna tegemist kaitstud nimetusega, siis seda kahjuks teha ei saa.

Siidritalu plaanidest rääkides ütles Haas, et märkimisväärse osa ajast võtab talu istandik, kuhu on istutatud hulganisti õuna- ja kirsipuid ning teiste seas ka 1400 viinapuud, millest paari aasta pärast peaks tulema juba talu oma viinamarjaveinid. Esimesed katseveinid on juba möödunud aasta saagist valminud ja tulemus on paljulubav.

Tulevikus hakkavad kõik meie põldudel valminud saagist tehtud tooted kandma mahemärki. "Kuna oleme alles noored talupidajad ja mahesertifikaadi saamine võtab kolm aastat, siis peame sellega veidi veel kannatama," lisas ta.

Lähimatest plaanidest mainis Karmo Haas, et jõuludeks on valmimas väike kogus rabarberi vahuveini  ja jääsiidrit, mis on pressitud jaanuari pakases külmunud õuntest. Peremehe sõnul on see siider mõnusalt kange ja intensiivse maitsega ja sobib suurepäraselt näiteks lõpetama mõnd pidulikku õhtusööki. "Meie eesmärgiks ongi pakkuda uusi ja põnevaid tooteid ning puhtaid, naturaalseid ja kodumaiseid maitseid," sõnastas Karmo Haas talu missiooni.

Kanepitalu lõi uue tootega

Kolm aastat tagasi pälvis Läänemaal asuv Tammejuure Talu kanepiõli parima mahetoote tiitli ja ka tänavu oli Tammejuure talu tootel piltlikult öeldes poodiumile asja, sest talu rüpsiõli saavutas parima mahetoote konkursil teise koha. 

Tegemist on külmpressitud rüpsiõliga, mille kasutamisel köögis on talu peretütre Karin Tiidu sõnul üsnagi laialdased võimalused, kuna õli võib kasutada salatite, kastmete, küpsetiste jm toidu valmistamisel, samuti sobib ta hästi lisamiseks marinaadidele.

Rüpsiõli eelis rapsiõli ees peitub aga eelkõige tema puhtuses ja maitses. Nimelt on raps kaalika- ja rüps  naeripõhine, mistõttu rüps on magusama maitsega. Kuigi rüpsi saagikus jääb alla rapsi omale, kasvatavad mahetootjad rüpsi seetõttu, et rüpsitaim on kahjurite ohustamise ajal juba puitunud ja seega pole kahjuritega nii suurt probleemi. Talu hakkas rüpsiõli müüma algul peaasjalikult jaeklientidele, kuid siis avastasid rüpsiõli ka toitlustajad ja töötlejad ning nüüd ongi rüpsiõli põhikliendid restoranid ja pagaritöökojad. Nii näiteks kasutab kuulus pagaritöökoda Muhu Pagarid oma toodetes Tammejuure mahetalu rüpsiõli, pagaritöökoda ise pole küll mahe.

Talul on ühtekokku 500 ha maad, millest rüpsi on 80 ha, kanepit 60 ha ja ülejäänud on mesika ja teiste kultuuride all. On üritatud kolm aastat kasvatada ka mooni, mille puhul saagi koristus ja pakendamine on täielikult käsitöö. "Nii et meil on mooni- ja kanepitalu," naeris Karin Tiit.

"Parim mahetoode 2016" konkursil pälvis kolmanda koha 2012. aasta lõpus tegevust alustanud jäätisetootja LaMuu vaarika-proseccosorbett.

"Meie põhimõte on algusest peale olnud, et La Muu jäätises võiksid peaosa etendada Eesti oma mahekraam – koor, piim, munad ja suvel siis ka värsked marjad. Tegelikkuses on värskete marjadega läinud nii ja naa. Mahemarjade kasvatajaid küll jagub, aga tihti on nende põllud väikesed - isegi meiesuguse väiketootja jaoks. Selle vaarikaga läks sel aastal hästi, sest leidsime Võrumaalt ühe hobitaluniku, kes kogu oma mahevaarikasaagi meile saatis. Nii saime kokku teha ca 4000 karpi vaarika-proseccosorbetti, mis suve lõpuks kõik ka maha müüdi. Mõni karp võib veel poodides La Muu külmikutes siin-seal leiduda," tutvustas LaMuu tegevjuht Rasmus Rask toote sünnilugu.

LaMuu toodab praegu 13-14 erinevat sorti pakendijäätist ning veel rida sorte (mojito, tiramisu, lagrits, mocca), mida saab osta üritustel või mõnest kohvikust.

Rask lisas, et nad soovivad igal aastal turule tuua 5-6 uut jäätisesorti ning hetkel viiakse poodidesse uut mustsõstra-mascarpone koorejäätist, kus mustsõstar on samuti pärit Eesti mahetalust.

LaMuu kolis talvel Kalamajas Telliskivi Loomelinnakus eraldi nende jaoks ehitatud tootmisruumidesse, mis tähendab, et ettevõttel on võimalik nüüdsest ka olemasoleva masinapargiga tunduvalt rohkem toota.

Vabaõhumuuseumi leivapäeva ja sügislaada raames valiti Sassi-Jaani talu õuel ka publiku lemmikmahetoode. Oma lemmikut valis üle 300 inimese, igaüks sai märkida kaks kõige enam meeldinud toodet. Sel korral võitis publiku lemmiku tiitli ülekaalukalt rohkem kui 100 häälega LaMuu karamelli-meresoolajäätis. Vaarika-proseccosorbetti publik kahjuks maitsta ei saanud, sest nagu juba öeldud, viimased varud olid ettevõttes juba lõppenud.

Teisele kohale hääletas rahvas ettevõtte Must Küüslauk ainulaadse toote must küüslauk. Madalal temperatuuril 3-4 nädalat küpsetatud küüslauk üllatas oma pehme magusa maitsega ja on suurepärane lisand paljude toitude juurde. Kolmandale kohale jõudis aastate jooksul mitmeid preemiaid võitnud Pajumäe talus valminud kohupiimakreem astelpajumoosiga.

Konkurss „Parim mahetoode 2016“

Ökosiider Vintage 2015“ Brut	Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu OÜ	Parim mahetoode 2016
Öko Rüpsiõli	Tammejuure talu	Parim mahetoode 2016 II koht
Vaarika-proseccosorbett	OÜ La Muu	Parim mahetoode 2016 III koht
Karamelli-meresoolajäätis	OÜ La Muu	Publiku lemmiktoode
Must Küüslauk	Must Küüslauk OÜ	Publiku lemmiktoode II koht, hindamiskomisjoni poolt äramärgitud toode
Kohupiimakreem astelpajukastmega	Pajumäe Talu OÜ	Publiku lemmiktoode III koht
Leedriõie siirup	Tahe OÜ	Hindamiskomisjoni poolt äramärgitud toode
What The Fruit, maasikas	Maris Gilden AS	Hindamiskomisjoni poolt äramärgitud toode
Mahe Maitseviin PIPAR	OÜ Estonian Spirit	Hindamiskomisjoni poolt äramärgitud toode
Maheliharullid marinaadis, rohumaaveise rebiliha, rohumaaveise rasv	MTÜ Liivimaa Lihaveis	Hindamiskomisjoni poolt äramärgitud tooted

 

Turuarendustoetuse abiga rahastatud tegevus