Meie terviseseisund sõltub suurel määral toidust. Selleks, et olla terve, peab sööma kvaliteetset ja ohutut toitu. Tänapäeva intensiivpõllumajanduses hävitatakse umbrohte, taimehaigusi ja -kahjureid suure hulga erinevate sünteetiliste taimekaitsevahendite ehk pestitsiididega. Paraku aga võivad nende kemikaalide jäägid jääda taimedesse ning sattuda toidulauale ja lõpuks meie organismi.

Kuidas siis toidus leiduvad pestitsiidijäägid tervisele võivad mõjuda? Uuringutes on leitud, et mitmete pestitsiidide keemiline struktuur on sarnane inimese hormoonide struktuuriga, seetõttu võivad nad nii naistel kui ka meestel vähendada viljakust. Teatud pestitsiide on seostatud vähki haigestumisega ning võimega kahjustada loote arengut, soodustada kesk- ja piirdenärvisüsteemi häireid. Pestitsiidijääke on leitud nii naiste rinnapiimast kui ka laste uriinist. On leitud, et mida suurem on mahetoidu osakaal menüüs, seda väiksem on kemikaalide kontsentratsioon organismis. Loomkatsed on näidanud pestitsiidide negatiivset mõju loomade viljakusele ja mahetoidu positiivset mõju immuunsüsteemile ning paljunemisorganitele. Krooniline väikeste dooside mõju nõrgestab kõiki organisme, sh inimest ning eriti väikelapsi.

Nii Eestis kui ka teistes Euroopa maades uuritase iga-aastaste kontrollprogrammide käigus, kui palju sisaldab toit taimekaitsevahendite jääke, kas nende kogused ületavad norme ja kas normide ületamised on kahjulikud inimese tervisele. Viimastel aastatel on ligi pooled võetud proovidest sisaldanud vähemalt ühte pestitsiidi toimeaine jääki.

Taimekaitsevahend koosneb toimeainest ning mitmete abiainete segust. Igale toimeainele on kehtestatud piirnorm - maksimaalselt lubatud sisaldus (MRL). Viimastel aastatel on Eestis leitud mitmekordseid piirnormide ületamisi: nt viinamarjades peaaegu 8 korda, riisis 6 korda, nektariinides, aprikoosides ja brokolis 3 korda. Rohkem on ületamisi olnud importtoodetes, sest lisaks tootmises kasutatud taimekaitsevahenditele töödeldakse neid kemikaalidega ka transpordi ja säilitamise eesmärgil.

Tavaliselt arvatakse, et kui taimekaitsevahendi toimeaine kogused toidus ei ületa piirnorme, siis pole midagi karta ning toit on ohutu. Ohutuskatseid tehakse tavaliselt laboriloomadega ning mõju testitakse ainult toimeaine suhtes. Toidujärelevalve laborid suudavad ca 1300-st toimeainetest määrata vaid umbes pooli, Eesti laborid palju vähem.

Suureks probleemiks on see, et tegelikkuses on toimeaine ainult üks osa pestitsiidist, selles leiduvate abiainetega pestitsiidi tootjalt katsete tegemist ei nõuta. Mitmed uuringud aga näitavad, et kui võrrelda toimeaine ning seda toimeainet sisaldava pestitsiidi mõju eraldi, siis pestitsiidi toime on oluliselt suurem ja mõju kahjulikum kui ainult konkreetse toimeaine oma. Mõne pestitsiidi mõju võimendub võrreldes selle toimeaine mõjuga isegi kuni 1000 korda. Hiljutises prantslaste uuringus testiti 9 laialtlevinud taimekaitsevahendi mõju maksa-, embrüonaalsetele ning platsentarakkudele. Leiti, et Euroopas üks kõige populaarsem umbrohutõrjevahend Roundup oli testitud umbrohu- ja putukatõrjevahendite seas kõige kahjulikum. Lisaks avastati, et Roundup ise on 125 korda mürgisem kui tema toimeaine glüfosaat. Autorid järeldasid, et tegelikkuses on pestitsiidid meie tervisele palju kahjulikumad kui siiani arvatud. Tervisemõjude hindamissüsteemid tuleb üle vaadata, sest need põhinevad ainult toimeainete toksilisusel ning tihti veel kahjulikemate abiainete toksilisust ei arvestata.

Järjest suureneb selliste proovide hulk, kus ühes toiduaines leitakse korraga mitme pestitsiidi jääke. Taimekaitsevahendite toksilisuse katsetes ei arvestata aga mitme erineva toimeaine koosmõju ehk nn kokteilefekti, selline lähenemine kujutab aga suurt ohtu tervisele. Eestis võetud proovidest on leitud näiteks 10 eri kemikaali jääki korraga ühes Belgia õunte ning 9 eri jääki ühes Lõuna-Aafrika mandariinide proovis. Teiste riikide seires on leitud ühe toiduaine proovis korraga ka 29 erineva toimeaine jääk.

Taimekaitsevahendite jääkidest hoidumiseks on mitu moodust:

• Eelistage mahetoitu, sest mahetoodete tootmisel ja töötlemisel ei ole lubatud kasutada kunstlikke aineid ei väetamiseks, taimekaitseks ega maitse, välimuse või säilimise parandamiseks.

• Kui ei ole võimalust tarbida mahetoitu, eelistage kodumaist toitu, sest see sisaldab keskmiselt vähem kemikaalide jääke.
• Eelistage hooajalist toitu.
• Piirake koduste putukatõrjevahendite kasutust, sest ka need on pestitsiidid.
• Kodustel aiatöödel eelistage mehhaanilisi võtteid sünteetilistele umbrohutõrjevahenditele (nt Roundupile) ja looduslikke vahendeid kahjurite ja haiguste tõrjeks.

Maheklubi