Sündmused
Aive Sarjas
Taani mahelihaettevõte soovib oma siinselt partnerilt Märjamaa Lihatööstuselt hakata ostma lisaks veise- ja lambalihale ka mahedat sealiha.
Märjamaa Lihatööstuse juhataja Olavi Libliku sõnul on nad
2009. aastal alanud koostöö raames Hanegal ASiga saatnud Hamleti
kodumaale ühe tonni mahedat lamba- ja kuus tonni veiseliha kuus. Edaspidi
on plaanis hakata eksportima ka sealiha. Et see teoks saaks, tuleb nii
seakasvatajatel kui lihatööstusel teha vajalikud investeeringud.
Mahedat sealiha poest ei saa Hiljuti
Eestit väisanud Hanegal ASi delegatsioon käis vaatamas farme, kus
kasvatatakse maheloomi, kes lõpuks tõenäoliselt Taani jõuavad. “Meie
jaoks on väga tähtis loomade heaolu ja liha kvaliteet. Seetõttu
otsustasimegi Eesti mahetootjaid ise külastada,” ütlesid taanlastest
eksperdid Fie Graugaard ja Ulrich Kern-Hansen. Farmides nähtuga jäid nad
rahule.
Siinse maheseakasvatuse järjele aitamiseks
plaanivad Hanegal ASi vahendusel abikäe ulatada ka Taani nõustajad. Kasu
saaksid sellest kohalikudki mahelihasõbrad. Märjamaa Lihatööstus
on Eestis üks väheseid ettevõtteid, mis pakub turule mahelihatooteid.
Kohapeal realiseeritavad maheda lamba- ja veiseliha kogused on Taani
saadetavatest umbes poole väiksemad, mahedat sealiha ei saa aga
siinsetest kauplusest üldse osta. “Sealiha osas teeme koostööd
Atria Valga lihatööstusega. Hakkame neilt mahesigade tapmise teenust
ostma. Varsti peaks paberid korda saama,” annab Liblik maheda sealiha
huvilistele lootust. Märjamaa lihatööstusel endal sigade tapmise
võimalus hetkel puudub. Praegu ostavad kohalikud maheliha vähe,
sest toodete hind on küllalt kõrge. See tuleneb eelkõige loomade
kasvatamisele tehtud kuludest. Maheliha töötlemise protsess Märjamaal
tavalise liha omast kallim ei ole. Küll tuleb neis tapamajades, kus
töödeldakse ka tavalist liha, maheliha tegemine ette võtta eraldi
päeval. Hinda lisab seegi, et sageli tuleb loomad tapale vedada kauge
maa tagant. Olavi Libliku sõnul on Märjamaa Lihatööstuse kohaliku
müügi rahaline maht tänavu, võrreldes eelmise aastaga, küll samaks
jäänud, kuid kogused on siiski veidi suurenenud — seda just odavamate
toodete, näiteks hakkliha arvelt. Loe edasi: Maaleht, 18.07.2011