Foto: Tiit Koha / Maaeluministeerium

Valitsus kiitis 15. aprillil heaks Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning sektoriorganisatsioonide koostöös välja töötatud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030).

„Sellega on jõudnud lõpule üle kolme aasta kestnud protsess, kus kõik huvitatud on saanud kaasa rääkida,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. Minister rõhutas, et arengukava näitab suunda, kus Eesti soovib oma toidutootmise ja maaeluga olla 10 aasta pärast. „Oleme seadnud eesmärgiks, et Eesti toit oleks eelistatud, elukeskkond ja elurikkus hoitud, toidusektori ettevõtted oleksid edukad ning maa- ja rannakogukonnad elujõulised.“

Arengukava alaeesmärkidena toob minister välja targa ja kestliku põllumajanduse, toidutootmise, maaelu ning kalanduse, toonitades, et pea kolmandik arengukavast keskendub keskkonna ning toiduohutusega seonduvatele küsimustele.

Arengukava elluviimisel pööratakse erilist rõhku järgmistele teemadele.

• Tagada tuleb heas korras mullad ja elurikkus. Tark põllumees majandab keskkonnasäästlikult ja nutikalt.
• Loomi koheldakse hästi. Karjatamine on keskkonnale kasulik. Vähenema peab ravimite kasutamine.
• Kestlik kalandus tagab piisavad kalavarud ka tuleviku põlvkondadele. Näeme võimalikku arenguhüpet kalakasvatuses, et katta meie toidulaud kodumaise kalaga.
• Eesti toidul on riigisiseselt ja eksporditurgudel hea maine. Kodumaist toitu soovitakse osta värskuse ning hea maitse tõttu. Toidu ohutust ja puhtust peame igal sammul suutma ka tõendada ning selleks tuleb suurendada seirete ja analüüside mahtu.
• Eesti peab suutma end ise põhitoiduainetega varustada. See tagab toidu järjepideva ja kindla kättesaadavuse ka eriolukordades või kriisis.
• Eksport on oluline majanduse käimas hoidmiseks. Eestis on piisavalt põllu- ja mereala, et toota toitu rohkem, kui ise tarbime. Peame oskama oma eeliseid kasutada ning suutma ekspordimahte kasvatada.
• Suurema tulu tagab tootjale läbi ühistegevuse saavutatav turujõud ja väärindatud toodete väljavedu.
• Eesti maapiirkond on hinnatud elukeskkond, kuhu soovitakse rajada oma kodu ja ettevõte. Maapiirkondade arengu nurgakiviks on mitmekesine ettevõtlus.
• Aastal 2030 on maal tugevad ja sidusad kogukonnad, seal on ruumi nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele.
• PõKa 2030 on aluseks ka ELi ühise põllumajanduspoliitika ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi vahendite planeerimisele järgmiseks kümnendiks.

Taust

Arengukava lõimib ligi 30 põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toidutööstuse ning maa- ja rannapiirkonna arengudokumendi eesmärgid tervikuks ning aitab kaasa ka teiste Eesti riigi ja rahvusvaheliste arengudokumentide eesmärkide saavutamisele.

Arengukava on koostatud Maaeluministeeriumi eestvedamisel ja koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Kalanduse valdkonna juhtimine on jaotatud kahe ministeeriumi vahel.

Kolme aasta pikkuse protsessi vältel läbis eelnõu laiapõhjalise kaasamisprotsessi, kus osales üle 140 valdkonnaga seotud organisatsiooni. Samuti läbis arengukava eelnõu 2019. aastal kaks ministeeriumide kooskõlastusringi ja 2020. aastal Riigikogu arutelud. Koosloomes sõnastati PõKa visioon: Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada.

Arengukava terviktekst on üleval Maaeluministeeriumi kodulehel. Vaata ka kokkuvõtvaid videoid.

Lisainfo

Aare Kasemets
nõunik
strateegia- ja finantsosakond
aare.kasemets[A]agri.ee
tel 625 6132