Silvia Paluoja

Kuigi Eesti on mahepõllumajandusmaa osakaaluga Euroopa Liidus Austria järel teisel kohal ning pool meie lihaveistest ja lammastest peetakse mahekarjades, hakkab raugema tootjate entusiasm ja tahe mahepõllumajanduslikult majandada.

„Eelmisel aastal oli mahetootmisega alustajaid vähem kui lõpetajaid, seega mahetootjate arv vähenes, kuigi mahepõllumajandusmaa suurenes veidi,” märkis Merit Mikk, kes on MTÜ Mahepõllumajanduse Koostöökogu kui mahesektori katusorganisatsiooni juhatuse liige.

Mikk nimetas põhjusena tõsiasja, et mahetoetused ei kompenseeri taime- ja loomakasvatuses tootmise lisakulu ja saamata jäänud tulu ning kui mahe- ja tavatootmise hinnavahe on väga väike, ei ole võimalik seda ka turult tagasi saada. Nii ongi paljud valiku ees, kas jätkata mahetootjana ja loota turuolukorra paranemisele või pöörduda tavatootmise juurde.

„Tootjad kurdavad, et nad ei suuda maksta laene ja teha investeeringuid, lisaks valitseb ebakindel olukord, sest nad ei saa aru, kas riik soovib mahetootmist edendada ja võtab selleks ette konkreetseid samme,” jätkas Mikk, lootes, et tänavu ei tule mahetootmisega lõpetamine nii massiline, nagu juttude põhjal võib karta.

Loe edasi: maaelu.postimees.ee, 18.02.2022