Neljapäeval, 20. novembril peetud konverentsil „Eesti mahepõllumajandus täna ja tulevikus“ tõdeti, et nõudlus mahetoodete järele kasvab kiiremini kui tootmine. Ka Eesti mahepõllumajanduse arengukavas seatud sihid eeldavad suurt mahetootjate kasvu. 300 osalejaga konverentsiga tähistati Eesti mahepõllumajanduse 25. aastapäeva. 

Avakõne pidanud Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudi FiBL direktor Dr Urs Niggli tõi välja, et tarbijate nõudlus ja maheturud kasvavad mahetootmisest kiiremini. „Jätkusuutlikkus on kauakestev megatrend ning mahepõllumajanduslik tootmisviis vastab kõige paremini jätkusuutlikkuse kriteeriumidele. Metauuringud näitavad mahepõllumajanduse olulisi  eeliseid keskkonnahoius: vähem kasvuhoonegaase, taimekaitsevahendite jääkide puudumine nii keskkonnas kui ka toidus, suurem elurikkus, parem mullatervise ja viljakuse säilimine. Et kasvavat mahetoidu nõudlust rahuldada, on vaja rohkem mahetootjaid.“

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai tutvustas Eesti mahepõllumajanduse arengukava 2014–2020 eesmärke, kus on rõhk pandud mahepõllumajanduse konkurentsivõime parandamisele ja kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamisele. Eesmärkideks on nt suurendada nii töödeldud toodangut kui ka eksporditavat mahetoodangut rahalises väärtuses kolm korda ning jõuda selleni, et 30% lasteasutustes pakutaks vähemalt osaliselt mahetoitu. 

Urs Niggli rääkis ka vajadusest teadusuuringute järele: „Et mahepõllumajandus saaks jätkuvalt areneda, on innovatsioon möödapääsmatu, samas on kogu maailma põllumajandusuuringute mahust mahepõllumajandusse suunatud vaid 1%.“

Eesti Maaülikooli ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadlased andsid ülevaate kohalike maheuuringute tulemustest. Anti soovitusi mullaviljakuse ja kultuuride saagikuse parandamise, sordivaliku, köögiviljade kasvatustehnoloogiate ning piimakarja ja lammaste söötmise osas. Valdav osa Eesti teadustöö tulemustest on avaldatud Eesti Maaülikooli Mahekeskuse poolt välja antud uues kogumikus „Teaduselt mahepõllumajandusele“.

„Euroopale sarnaselt on meiegi maheturul head väljavaated – mitmed mahetoidu turustajad prognoosivad selleks aastaks käibe kasvusid 10–60%,“ ütles Merit Mikk Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. „Tarbijad ootavad aga laiemat kodumaise kauba valikut ja seega on kohalikel tootjail-töötlejail hea võimalus uute toodetega turule tulla.“

Martin Repinski Konju Mõisa talust on ehe näide nooruslikust energiast ja julgest pealehakkamisest. Lühikese ajaga on Martinis Repinskist saanud Eesti suurim kitsekasvataja. Sel nädalal avas Martin Tallinna kesklinnas poe, kus müüakse ainult kodumaiseid mahe- ja talutooteid.

Jäätisetootja OÜ LaMuu esindaja Rasmus Rask rõhutas ettevõtte kolme kõige olulisemat lähtepunkti: põhimõtted, positsioneering ja pakend. Põhimõtteliselt peaks toit olema mahe. „Jäätist kui magustoitu ei pea sööma iga päev, see võiks olla väga kvaliteetne ja erakordse maitseelamusega. Hea disain ja korralik pakend on möödapääsmatud, kui tegutsetakse kvaliteetsete nišitoodete turul,“ selgitas Rasmus Rask LaMuu lähenemist.

Wiru Vili juhatuse liige Mai Tooming rõhutas, et hea koostöö ja just eriti usaldus on edu võtmesõnad. TÜ Wiru Vili on lühikese ajaga suutnud teravilja ekspordimahte kasvatada ja nende kaudu on müüdud juba 130 maheteraviljakasvataja toodangut. Lisaks soovivad nad kaasa aidata lasteasutustes mahetoidu laiemale kasutamisele

Eesti mahepõllumajanduse alguseks loetakse aastat 1989, mil asutati Eesti Biodünaamika Ühing. Alates aastast 2000 on mahetootmine tempokalt arenenud. 2014. aasta esialgsetel andmetel on Eestis 158 000 hektarit mahepõllumajanduslikku maad ja 1543 mahetootjat. Mitteharitavatelt aladelt korjatakse saadusi 130 000 hektarilt ja mahetoidu töötlemisega tegeleb 104 ettevõtet.

Konverentsi korraldas Eesti Maaülikool. Toetas Euroopa Liit MAK meetme 1.1 raames.