Neljapäeval, 20. novembril toimub Eesti Maaülikoolis konverents „Eesti mahepõllumajandus täna ja tulevikus“. Konverentsiga tähistatakse ühtlasi mahepõllumajanduse 25. aastapäeva Eestis.

„Mahepõllumajandus vajab edasiseks arenguks olulisemalt suuremat teadustuge – uutel teadmistel põhinev ökoinnovatsioon on tähtis kogu põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks,“ rõhutas konverentsi peakorraldaja Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik. Konverentsi avaettekande teeb Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudi FiBL direktor ja Eesti Maaülikooli audoktor Urs Niggli, kes tutvustab mahepõllumajanduse arengutrende maailmas ja arutleb, millises suunas peaks põllumajandus edasi liikuma. Ülevaate Eesti mahepõllumajanduse arenguperspektiividest teeb põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai. Eestis tehtavat mahepõllumajanduse teadustööd ja rahvusvaheliste uurimisprojektide tulemusi tutvustavad Eesti Maaülikooli ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadlased.

Praktilisi kogemusi koostöö ja ettevõtluse vallas jagavad TÜ Wiru Vili juhatuse liige Mai Tooming ja 2014. aasta parim mahetootja Martin Repinski Konju Mõisa talust. Mahetöötlemise edulugu tutvustab jäätisetootja OÜ La Muu esindaja Rasmus Rask.

Et teadustulemuste viimine praktikasse on väga tähtis, annab Eesti Maaülikooli Mahekeskus konverentsi raames välja kogumiku „Teaduselt mahepõllumajandusele“.

Eesti mahepõllumajanduse alguseks loetakse aastat 1989, mil asutati Eesti Biodünaamika Ühing. Alates aastast 2000 on mahetootmine tempokalt arenenud. 2014. a esialgsetel andmetel on Eestis 158 000 hektarit mahepõllumajanduslikku maad ja 1543 mahetootjat. Mitteharitavatelt aladelt korjatakse saadusi 130 000 hektarilt ja mahetoidu töötlemisega tegeleb 104 ettevõtet.

Konverentsi korraldab Eesti Maaülikool, seda toetab Euroopa Liit MAK meetme 1.1 raames.