Riigikogu maaelukomisjon arutas tänasel istungil MTÜ Mahetootjate Nõu- ja Jõukoja ning tulundusühistu Wiru Vili pöördumist, milles mahetootjad tõid välja murekohad tuleviku osas seoses sellega, et maheteravilja toetus ja hinnad ei kata mahetootmise kõrgemat kulu.

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm ütles, et maheteravilja tootjad on keerulises olukorras ja arusaadavalt ei saa kahjumiga tootes kaua tegutseda. „Positiivne on, et vähemalt miljon eurot on uuel aastal maheteravilja kasvatajatele ette nähtud,“ lausus Tamm. „See ei lahenda kogu olukorda, aga loodetavasti on sellest abi ja edaspidi paraneb võimalus lisaraha juurde saada,“ lisas esimees. Ta märkis, et tootjate võetud viieaastast kohustust on äärmiselt keeruline muuta, kuid avaldas lootust, et ministeerium otsib lahendust ja tõstatab küsimuse Euroopa Komisjonis, kuna võib arvata, et Eesti tootjad pole selle probleemi ees üksi.

Komisjoni aseesimees Urmas Kruuse sõnas, et maheteravilja tootjate soov lepingud enne viieaastast tähtaega lõpetada ja asuda kasvatama tavavilja on seda murettekitavam, et Euroopa Liidus plaanitava rohepöörde ja strateegia „Taust taldrikule“ eesmärk on saavutada 2030. aastaks Euroopa Liidus 25-protsendiline mahemaa osakaal, millele Eesti on praeguseks oma 22-protsendilise mahepõllumaaga juba väga lähedale jõudnud.

Mahetootjad märkisid, et saavutatud taseme hoidmiseks on vaja sektorit senisest enam toetada, sest praegune toetus ja toodangu müügihinnad ei kata mahetootmise kõrgemat kulu. Nad tõid välja, et maheteravilja kokkuostuhinnad on langenud kuni kolm korda, olnud madalad viimased kaks aastat ja neile eelnenud kahel aastal oli põud. Mahetootjad tõdesid, et nad peavad kasvatama vilja järgides rangeid piiranguid, kuid müüma seda tavahinnaga, mis pole aga jätkusuutlik. Ainus lahendus paistab paljudele mahetootjatele olevat mahetootmise lõpetamine, mida nad aga viieaastaste kohustuste tõttu teha ei saa.

Maaeluminister Arvo Aller ütles, et järgmiseks aastaks on maheteravilja tootjatele lisameetmena planeeritud miljon eurot toetust, et raskeid aegu maheteraviljatootmises leevendada. Minister sõnas, et viieaastaste kohustuste ennetähtaegset lõpetamist ei saa riik praeguse seisuga võimaldada, kuna see vajab Euroopa Komisjoni eriluba. Ta nentis, et Euroopa mahepõllumajanduse eesmärkideni jõudmiseks on vaja lisaraha.

Istungist võtsid osa veel Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk ja taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu, MTÜ Mahetootjate Nõu ja Jõukoja esindaja Indrek Šeiko ning tulundusühistu Wiru Vili juhatuse liige Hardo Vahemäe.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee