Tänasel päeval liigub mahekaup mööda Eestit peamiselt kahe tootjate ühistu (Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik, TÜ Eesti Mahe) ning loetud hulga üksiktalunike kaudu. Näiteks Lõuna-Eestist liigub Tallinnasse kaks korda nädalas lillaks värvitud kaubabuss mahekaubaga, kandes sõnumit „Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik: puhas toit talust taldrikule“. Tegemist on edumeelsete, arengust huvitatud mahetalunike ühistuga. Kaup on värske – see kogutakse peale otse taludest Tallinnasse sõidu käigus. Lisaks juurikatele on kauba hulgas ka võrsed, idandid, mahlad ja palju muud. Kauba tarnimine Tallinnasse algas juba kolme aasta eest tänu Kaubamaja Toidumaailma soovile leida koostööpartner mahetoodangu pakkumiseks. Restoranide seas olid esimesteks julgeteks pealehakkajateks Leib Resto ja Aed ning Laulasmaa SPA restoran Wicca. Kõigi nendega jätkub koostöö tänaselgi päeval, lisaks on pakutav valik laienenud Talu Toidab OÜ müügialadele Rimides, ökopoodidesse ja teistessegi tipprestoranidesse. Lisaks toimub ka mahekauba püsikasti „ukselt uksele“ vedu eraisikust klientidele otse koju kätte. Ühistul on plaanis jõudsalt areneda, laiendades sortimenti ning pakkudes ka töödeldud kaupa, millega tagada kliendile meelepärane valik talvisel-varakevadisel ajal, mil põllul midagi ei kasva. Ühistu suurim väärtus on klient, kellega tihedalt suheldes loodetakse pakkuda parimat võimalikku valikut.

Kadri Aguraiuja, Tallinna Kaubamaja toidukaubanduse juht

Kaubamajas on mahetoodete osakaal sortimendis ja müük juba aastaid suurenenud. Eelmisel aastal andsime Kaubamaja Toidumaailma laienduse käigus mahetoodetele juurde väljapanekupinda, paigutasime uued külmikud, suurema valiku puu- ja köögivilju jm. Nüüd on meil pinda jälle juurde vaja. Kliendid soovivad osta mahetooteid, eelkõige eestimaiseid.

Ostjate puhul ei ole enam tegu üksnes põhimõtteliste „maheinimestega“, vaid inimesed hindavad üha rohkem puhtust, maitset, keskkonda, loodust ja tervist.

Angelica Udeküll, Laulasmaa SPA peakokk

Eestis kasvatatud mahetooraine sortiment ja kvaliteet on aastatega järjest paranenud. Kui veel mõni aeg tagasi oli restorani menüü tarbeks keeruline leida kodumaiseid põnevaid tooteid, siis viimasel ajal on uute kultuuride ja tegijate hulk kasvanud. Soov eristuda ei ole enam võtmesõnaks ainuüksi restoranidele, vaid tundub olevat ka põllumeeste ja väiketootjate vajadus. Järjest lisandub ka neid, kes valutavad südant enda ja lähedaste tervise pärast ning soovivad, et söök valmiks kemikaalideta ja ebavajalike lisaainete vabalt. Tarbijate suhtumise muutus annab restoranidele võimaluse üha enam pakkuda lihtsalt kohaliku tooraine kõrval ka hõrgutisi, mis on valmistatud mahedalt kasvatatud toorainest.