Mahepõllumajandus ja teised agro-ökoloogilised tootmissüsteemid suudaksid maailma toita, kuid lisaks tootmissüsteemide muutmisele peavad muutuma lääne inimeste söömisharjumused ja vähenema toidu määratu suur raiskamine.

Maailmas toodetakse praegu piisavalt toitu kõigile inimestele. Siiski kannatab ligi miljard inimest nälga ning sama paljud võitlevad igapäevaselt ülekaalulisuse ja sellest tulenevate terviseprobleemidega. Ennustatakse, et aastaks 2050 on maailmas 9 miljardit inimest ning toidu tootmistsuurendada toidutootmist 70% võrra. See väide põhineb eeldusel, et läänelikud toitumisharjumused ehk suur liha ja piimatoodete tarbimine levivad ka arengumaadesse.

35-40% maailmas kasvatatavast teraviljast söödetakse põllumajandusloomadele ja kui lihatarbimine ennustuste kohaselt kasvab, võib see osa aastaks 2050 suureneda 50%-ni. Kui teravili läheks loomasööda asemel inimeste toidulauale, oleks lisaks võimalik toita 3,5 miljardit inimest. Kui piima- ja lihatarbimine püsiksid 2000. aasta tasemel, saaks 2050. aastal toita lisaks 1,2 miljardit inimest. Samas saab ka liha süües saab teha mõistlikumaid valikuid: selle asemel, et tarbida teraviljaga nuumatud loomade liha (sead, kanad, veised), tasuks eelistada veise- ja lambaliha, mis on pärit rohusöödaga üles kasvatatud loomadelt. Selline eelistus on kasulikum nii meile kui ka keskkonnale: rohusöödal põhinev liha on kvaliteetsem ja tootmisega kaasnevate kasvuhoonegaaside hulk väiksem.

Toiduraiskamise vähendamine on samuti ülioluline. Maailmas läheb kolmandik inimese tarbeks toodetud toidust kaotsi või raisku, kuid palju rohkem toitu (umbes 280-380 kg inimese kohta aastas) raisatakse Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Madala sissetulekuga arengumaades raisatakse 125-165 kg toitu inimese kohta aastas.

Info pärineb Suurbritannia juhtiva maheorganisatsiooni Soil Association raportist „Feeding the Future".

Loe edasi: Soil Association, 2012