GMOde abil toodetud toidu pooldajate argumendid ei ole pädevad. Keskkonnafondi Portfolio 21 uue uuringu tulemused näitavad, et GMOd ei säästa tootjate raha ega anna kõrgemaid saake, vaid kahjustavad keskkonda.

Praktiliselt kõik positiivne, mida seoses GMOdega räägitakse, on korporatsioonide seisukoht, et müüa rohkem GMOsid tootjatele ja lõppkokkuvõttes tarbijatele. Kuigi väidetakse, et need aitavad maailma toita ja vähendavad keemiliste sisendite vajadust, on tegelikkus täpselt vastupidine: GMOd nõuavad resistentseks muutunud umbrohtude ja kahjurite tõrjeks üha rohkem ja erinevaid pestisiide.

Portfolio 21 aruandes rõhutatakse, et GMOde kasvatamine tugevdab monokultuuride kasvatamise ja mehhaniseerimise kõige kahjulikumaid aspekte. Nendeks on elurikkuse kadu, agrokemikaalide kasutamine ja muldade väljakurnamise kiirenemine. Lisaks sellele võib võõras geneetiline materjal levida risttolmlemisega alale, kuhu see pole mõeldud, samuti potentsiaalselt levida liikide vahel.

Aruanne toob välja GMOde kasvatamisest tingitud kahjud

Suurem osa kasutatud pestitsiididest jõuab lõpuks mulda ja jõuab veekogude kaudu ühisveevärki, kus mürgitab keskkonda ja inimesi. Ka sünteetilised väetised ei jõua sihtkohta. Vastavalt aruandele läheb kuni 80% lämmastikust lõpuks veekogudesse, kus see tapab mereelustikku ja vetikate vohamise tõttu tekivad nn surnud alad.

Lisaks sellele suurendavad GMOd põllumajanduse sõltuvust fossiilkütustest, suurendades oluliselt energiavajadust: 2,3 kalori toidu tootmiseks kuluva 1 kalori fossiilkütuste asemel kulub kuni 23 kalorit.

Põllumehed peavad GMO-kultuuride kasvatamiseks järjest rohkem maksma. Tulu, mida teenitakse suuremate saakidega, kulutatakse kallite patenditud seemnetele, väetistele ja taimekaitsevahenditele ning kokkuvõttes vähenevad sissetulekud. Selle tulemusel kannatavad eelkõige väiketootjad. Aruandes tõdetakse, et pankrottide ja ülevõtmiste arv on GMOde kasutuselevõtuga suurenenud.

GMOdega saastumine on vältimatu

GMOdega saastumise registris, mida peavad GeneWatch ja Greenpeace, on jäädvustatud umbes 400 saastumisjuhtumit alates 1997. aastast, mil GMO-kultuuride kasvatamine algas.

Kuna globaalset seiresüsteemi GMOdega saastumise üle pole, loodi andmebaas, et avalikkus oleks paremini informeeritud ja info sellest, mida GMO korporatsioonid parema meelega maha vaikiksid, kättesaadavam. Andmebaasis on lisaks saastumisjuhtumitele kirjeldatud ka illegaalsed GMOde kasvatamise juhtumid ja dokumenteeritud nende kahjulikud mõjud põllumajandusele.

Seni kogutud andmete analüüsi esialgsed tulemused avaldati ajakirjas International Journal of Food Contamination. Ülevaate kõige häirivamaks järelduseks on tõsiasi, et GMOdega saastumine on praktiliselt vältimatu.

Valitseb suur segadus, kuidas erinevates riikides GMOdega saastumise juhtumitest teavitatakse ja kuidas saastumist kontrollitakse. Probleeme on GMOdega saastumise juhtumite ohjamisega.

Andmebaasis on juhtumid, mis on seotud registreerimata GMOdega, mille kasvatamiseks pole luba kuskil maailmas. Kõige rohkem on GMOdega saastumise juhtumeid riisi puhul, kuigi kommertskasutuses GM-riisi maailmas ei kasvatata. Neid juhtumeid seostatakse loata riisisortidega BT63 Hiinast ja LLRICE USAst. Veerand GMOdega saastumise juhtumitest on seotud maisi ja 10% rapsi ning sojaga.

Avalik kiri hoiatab ameeriklasi ja britte GMOde eest

Avalikkus hakkab üha rohkem GMOde kasutamise vastu sõna võtma. Nii hoiatatakse näiteks ajalehes The Times ja Waterloo jaama digitaalsel infotahvlil avaldatud avalikus kirjas inimesi GMOde kasvatamisega seotud ohtude eest ja kutsutakse sõna võtma, enne kui on hilja.

Avalikus kirjas kajastatakse USA tootjate, tarbijate ja teiste probleeme ning raskusi, mis on seotud ligi 20 aastat kestnud GMOde kasvatamise ja söömisega. Kirjas kinnitaktakse, et GMO-kultuuride kasvatamine pole kunagi toonud lubatud saagikasvu ja suuremat sissetulekut ega vähendanud taimekaitsevahendite kasutamist. Vastupidi, USAs on kulud GMO-kultuuride kasvatamisel suuremad kui tavakultuuride puhul ja GMOsid kasvatavad tootjad kasutavad samadel kultuuridel taimekaitsevahendeid 24% rohkem kui tavakultuure kasvatavad tootjad.

Kirjale on toetusallkirja andnud ligi 60 miljonit inimest ja organisatsiooni.

Hoiatus tuleb kriitilisel ajal, sest jaanuaris hääletab Euroopa Parlament selle üle, kas liikmesriigid saavad õiguse otsustada, kas kasvatada GMO-kultuure või mitte.

Allikad Portfolio21.com, Naturalnews.com, theletterfromamerica.org