Eestimaa Looduse Fond

Keskkonnaühenduste ja põllumajandustootjate esindajad, talunikud, teadlased, ametnikud ja teised asjaosalised arutasid 1.-2. septembril Tallinnas ja Matsalus toimunud konverentsil Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevikku. Enamus kõnelenutest leidis, et ÜPP vajab põhjalikku muutust. Kümned konverentsi osalejad saatsid Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogule ning teistele otsustajatele avaliku kirja, milles esitavad oma ühised ettepanekud poliitika parandamiseks.

Konverentsil kõnelnud rõhutasid põllumajanduse tähtsust Euroopa toidujulgeoleku tagamisel ning avalike hüvede nagu elurikkus säilitamisel. Samas käsitleti põhjalikult ka negatiivseid nähtusi: põllumajanduse mõju vee kvaliteedile, pestitsiididega seonduvaid probleeme, elurikkuse kadu, peretalude hääbumist, maade haaramist ning palju muud. Kuigi vaadeldi ka häid näiteid nende probleemidega tegelemisel, tuli kokkuvõttes tõdeda, et senine põllumajanduspoliitika ei taga põllumajanduse säästvat arengut. “Vajame tulevikus poliitikat, mis oleks õiglane põllumajandustootjate ja teiste maaelanike suhtes, keskkonda säästev, tervisliku toidu tootmist soosiv ning rahvusvaheliselt vastutustundlik,” rääkis Eestimaa Looduse Fondi (ELF) põllumajandus- ja keskkonnaekspert Aleksei Lotman.

Avaliku kirja välja saatnud konverentsi osalejate hinnangul on ÜPP toetuste kui avaliku raha maksmine õigustatud siis, kui see võimaldab säilitada avalikud hüved, mis muidu püsima ei jääks. “Sellisteks avalikeks hüvedeks on näiteks kõrge loodusväärtusega põllumajanduse arendamine, mis võimaldaks säilitada ja taastada Euroopa elurikkuse kaitseks vajalikke pool-looduslikke elupaiku, traditsioonilisi mosaiikseid põllumajandusmaastikke ning paljude liikide elupaiku. Samuti vajab senisest enam toetamist mahetootmine, mis lähtub taimetoitainete loomuliku ringluse põhimõttest ja säilitab elurikkust, näiteks tolmeldajaid ja mullaelustikku,” ütles Lotman. Ta nentis, et kuivõrd täna kulub ÜPP eelarvest lõviosa tootjate ebavõrdsust süvendavatele ja keskkonna suhtes kahjulikele otsetoetustele, siis senise süsteemi põhjalik muutumine vabastaks rahalised ressursid, mis oleksid põllumajanduse poolt pakutavate avalike hüvede õiglaseks tasustamiseks enam kui piisavad.

Konverentsi osalejate avaliku kirjaga saab tutvuda siin: http://elfond.ee/upp-konverents/avalik-kiri

Avaliku kirjaga ühinesid Aleksei Lotman (põllumajandus- ja keskkonnaekspert, ELF), Ottilia Thoreson (programmi direktor, Maailma Looduse Fondi Läänemere Ökoregiooni Programm), Kaul Nurm (nõukogu liige, Eestimaa Talupidajate Keskliit), Juhan Särgava (juhataja, Saidafarm OÜ), Inés Jordana (põllumajanduse ja toidupoliitika vanemametnik, SEO/Birdlife), Sönke Beckmann (ÜPP 2020 poliitika vanemekspert, Landcare Saksamaa), Jabier Ruiz (põllumajanduse ja säästva toidutootmise süsteemide vanemspetsialist, WWF), Gwyn Jones (tegevjuht, Euroopa Looduskaitse ja Karjakasvatuse Foorum), Mikhail Durkin (peasekretär, Puhta Läänemere Koalitsioon), Elen Peetsmann (SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus) ja paljud teised.

Konverentsi “ÜPP 2020. Jätkusuutliku põllumajanduse poole” korraldas Eestimaa Looduse Fond. EL Nõukogu Eesti eesistumise raames ning Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusel toimunud konverentsi eesmärk oli soodustada diskussiooni 2020. aasta järgse ÜPP teemal ning aidata kaasa tasakaalustatuma ja keskkonnasõbralikuma põllumajanduspoliitika kujundamisele Euroopa Liidus.

Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogul toimub Tallinnas 3.-5. septembril mitteametlik kohtumine, mille fookuses on ÜPP. Rohkem infot: https://www.eu2017.ee/et/political-meetings/pollumajandus-ja-kalandusministrite-mitteametlik-kohtumine