11. detsembril tutvustas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Euroopa rohelist lepet, mille abil kujundada Euroopa Liidu majandus ja kogu ühiskond 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Ehk teisisõnu – ELis ei emiteerita rohkem CO2 kui seda atmosfäärist eemaldatakse. Muu hulgas tunnistas Euroopa Komisjon mahepõllumajanduse rolli selle leppe mitmete eesmärkide saavutamisel.

Tegu on pikaajalise tegevuskavaga, mis keskendub võitlusele kliimamuutuste vastu, ringmajandusele, õhu ja vee kvaliteedile, energiale ja põllumajandusele. Euroopa rohelise leppe raames kohustub komisjon esitama strateegia „Talust toidulauale“, ELi 2030. a bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja uue ELi metsastrateegia.

IFOAM EU tervitab Euroopa rohelises leppes mahepõllumajanduse tunnustamist ja nõuab konkreetseid eesmärke strateegias „Talust toidulauale”

Euroopa maheorganisatsioone ühendav IFOAM EU tervitab rohelise leppe ambitsiooni, eriti eesmärke, mis käsitlevad kliimaneutraalsust 2050. aastaks ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ning ootab konkreetseid tegevusi põllumajandussektori üleminekuks agroökoloogiale. Selleks, et need ambitsioonikad eesmärgid saaks eelseisvas strateegias „Talust toidulauale” reaalsuseks, on vaja selgeid eesmärke, et vähendada sünteetiliste pestitsiidide, väetiste ja antibiootikumide kasutamist põllumajanduses.

IFOAM EU tervitab ka seda, et komisjon tunnistab mahepõllumajanduse keskset rolli Euroopa rohelise leppe bioloogilise mitmekesisuse, kliima ja kvaliteetse toidu eesmärkide saavutamisel. EL peaks seadma eesmärgid 2030. aastaks mahepõllumajanduse osakaalu suurendamiseks ELis ja pöörama põllumajandussektori agroökoloogia suunas.

IFOAM EU kutsub Euroopa Nõukogu ja Parlamenti üles suurendama uue ühise põllumajanduspoliitika keskkonnaalaseid eesmärke, et need oleksid kooskõlas Euroopa rohelise leppega, eraldades 70% ÜPP eelarvest keskkonna- ja kliimameetmetele.

IFOAM EU ja veel 29 ühingut saatsid 12. detsembril asepresident Timmermansile ühispöördumise, kus edastati ettepanekud prioriteetsete eesmärkide ja meetmete osas, mida strateegia „Talust toidulauale” peaks sisaldama, et lahendada toidusüsteemide pakilisi probleeme.

Põllumajanduse ja tervishoiu volinikud tõdevad, et mahepõllumajandus on üks lahendusi

Euroopa Komisjoni iga-aastasel põllumajanduse tulevikukonverentsil Brüsselis 10.–11. detsembril rõhutasid nii põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Wojciechowski kui ka tervishoiu ja toiduohutuse volinik pr Kyriakides mahepõllumajanduse tähtsust.

Hr Wojciechowski ütles, et kavatseb 2020. aastal koostada mahepõllumajanduse tegevuskava ja et põllumajanduse peadirektoraadi talitused töötavad juba selle kallal ning kutsus üles tegema soovitusi ja ettepanekuid. Ta ütles, et mahepõllumajandus on võtmetähtsusega Euroopa rohelise leppe eesmärkide saavutamisel kandes olulist rolli „Talust toidulauale” strateegias. Volinik Kyriakides ütles, et ta toetab pestitsiidide ja väetiste kasutust piiravaid ambitsioonikaid eesmärke, et vähendada nendega seotud riske.

Mahepõllumajandus ja agroökoloogia muudavad koos Euroopa põllumajandust

Põllumajandus on tänapäevaste väljakutsete ristumiskohas – ühest küljest mõjutades kliimamuutusi, teisest küljest olles neist ka ise mõjutatud. Lai valik põllumajanduslikke lähenemisviise, näiteks mahepõllumajandus ja agroökoloogilised tavad võivad olla lahenduse keskne osa, nagu ka volinikud konverentsil osutasid. Mahepõllumajandusliikumine usub, et EL peaks neid tavasid veelgi edendama, et 2050. aastaks oleks vähemalt 50% põllumajandusmaast majandatud mahepõllumajanduslike ja agroökoloogiliste meetoditega.

Järgmised sammud

Komisjon on lubanud avaldada Euroopa rohelise leppe tervikuna 2020. aasta alguses. Strateegia „Talust toidulauale” osas on komisjon teatanud, et ta alustab veebruaris-märtsis avalikku arutelu, et konsulteerida paljude sidusrühmadega. Strateegia lõplikku versiooni on oodata 2020. aasta kevadel.

Allikas: IFOAM

www.ifoam-eu.org/en/news/2019/12/12/political-hotspot-european-commission-unveils-european-green-deal