MTÜ Liivimaa Lihaveis

Liivimaa Lihaveisel täitus käesoleval aastal kuues tegutsemisaasta. Koos Eesti toidumaastiku kasvamisega oleme olnud pidevas arengus, tänu millele on meil endal õnnestunud raputada ja purustada mitmeid seni käibel olnud dogmasid. Ajades oma asja oleme me toetunud eelkõige ühele tähtsale talale - jätkusuutlikus. Meie soov on olnud, et oma tegevustes oleksime kooskõlas looduse loomuliku harmooniaga ning oma loomulikus kasvus võtaksime tarbijat mitte, kui oma klienti, kellele maha müüa oma toode, vaid kui partnerit, kellega koos järkjärgult areneda. 

Nihilism looduse, tootja ja sööja vahel valitseb suuresti maailma toidutootmist. Selle suhte iseloomu ümberpööramiseks lõime kaks aastat tagasi “kasvanud rohumaal” kvaaliteedikava, mis sai tunnustatud ka Eesti riigi poolt ning mille aluseks on näiteks ka see, et kõik meie tootjad on sertifitseeritud mahetunnustusega. 

Ka oma äris oleme alati jälginud jätkusuutlikuse joont, soovides maksta tootjale parimat võimalikku hinda ning leides parimaid lahendusi koostöös nii kodu- kui restoranikokkadega. Meil on välja töötatud suur retseptivaramu ning meie huvi on kasvatada iga sööja teadlikust liha osas. Selle koostöö tervitamiseks on näiteks Janno Lepik restoranist Leib Resto öelnud: “Loom tuleb kasutada ninast sabani ning kõik ei ole filee. Usun, et selles on meid aidanud pidev suhtlus Katriniga, kes on meid suutnud veiseliha valdkonnas kõvasti harida ning usun, et ka meie oleme saanud olla abiks Liivimaa Lihaveise tänase kvaliteedi saavutamisel.” Meie ärikonsepsiooni terviklikust on kiitnud ka Peeter Pihel: “Rootsis muide on kokad käivitanud programmi Exceptionell råvara, kuhu koondatakse kohalikud maitsed, mis on ainult Rootsile omased ning unikaalsed. Kui tulevikus kodumaal keegi samalaadse programmi käivitaks, võiks Liivimaa Lihaveise liha olla kindlasti selles listis.” 

Kõige selle taustal nendime täna, et Eesti poelettidele on jõudnud meie kvaliteedikavaga äravahetamiseni sarnane kaubamärk "Eesti Rohumaaveis". Selle kaubamärgi probleem ei peitu mitte ainult tema kujunduse ja turunduse napis ideerohkuses, vaid tarbijale eksitavas iseloomus. Eelnimetatud kaubamärk on esiteks võtnud endale nimeks tootetunnuse ning siis otsustanud seda tarbijale mitte pakkuda. See oleks sarnane olukorraga, kus veinitootja paneb oma veini nimeks Sauvignon Blanc ning siis müüb pudeli Merlot' selle pähe maha.

Tekkinud olukorras on tegelikkuses aga tarbija see, kes enim kannatab. Seega oleme meie asunud võitlusesse, et sellised eksitavad ning ebaeetilised kaubandustavad ei jätkuks. Aga ka sina saad poes liha valides näidata üles teadlikust ja jälgida tunnustatud märke pakendil nagu näiteks mahemärk või "kasvanud rohumaal" märk. Ainult niimoodi saab kindel olla, et sinu ees olev tooraine on tõesti see, mis talle nimeks on pandud. 

Loe edasi: www.liivimaalihaveis.ee