Mahepõllumajanduslik tootmine on viimase kahe aasta jooksul teinud läbi tugeva tõusu. |
|
|
Möödunud
aasta lõpu seisuga on mahepõllumajanduse registrisse kantud 1356
ettevõtet. Mahepõllumajandusliku taimekasvatusega tegeleb 1345,
loomakasvatusega 848 ja mesindusega 18 ettevõtet. Mahepõllumajandusliku
seemne tootmise ja ettevalmistamisega tegeleb 21 ettevõtet. |
|
|
Mahepõllumajanduslikku
maad on kokku 121 815 ha, suurenemine võrreldes 2009. aastaga on 19%,
sellest üleminekuaja läbinud ehk mahemaad on 82 628 ha. Keskmise
maheettevõtte suurus on viimased kolm aastat kasvanud umbes 10 ha võrra
aastas, olles 2010. aastal ligi 90 ha. Suurim ettevõte asub Tartumaal,
sellel on 1420 ha mahepõllumajanduslikku maad, üle 1000 ha suurusega
ettevõtteid on Eestis 6. |
|
|
Taimede
ja seente korjamisega mitteharitavatelt aladelt tegeleb 25 ettevõtted
ligi 1000 hektarilt. Mahepõllumajandusega tegeletakse aktiivsemalt
Saare, Tartu Viljandi ja Võru maakonnas ning Võrumaal on ka kõige rohkem
ettevõtteid – 155. |
|
|
Suurenenud
on teraviljakasvatuse osakaal, mis on võrreldes 2008. aastaga on
suurenenud 7555 hektari võrra. Teraviljadest kasvatatakse rohkem kaera
ja otra, kuid kõige rohkem on suurenenud rukkikasvatus – kasvupind
suurenes ligi 40%. 2010. aastal suurenes rapsi ja rüpsi kasvatamine üle 3
korra ning kaunvilju kasvatati kaks korda enam kui 2009. aastal.
Kartulikasvatus seisab kolmandat aastat stabiilselt 180 hektarise
kasvupinna juures. Üks ettevõtte alustas mahepõllumajandusliku
seenekasvatusega. Kasvatatakse šampinjoni ja austerservikut. |
|
|
Mõned
toodangunäitajad 2009. aastal toodetud mahetoodangu kohta: tali- ja
suvinisu 2624 tonni, rukist 2204 tonni, otra 2720 tonni, kaera 8675
tonni, kartulit 1654 tonni, köögiviljasid 326 tonni ning puuvilja- ja
marjakultuure 368 tonni. |
|
|
Mahepõllumajandusliku
loomakasvatuse puhul suurenes oluliselt sea- ja linnukasvatus (vt tabel
2). Tõuke selleks on ilmselt andnud mahepõllumajandusliku tootmise
toetuse uued meetmed. Veisekasvatuse suurenemine toimus
lihaveisekasvatuse arvel. Jätkuvalt kasvas ka lammaste arv.
Piimakarjakasvatus suurenes 7% võrreldes 2009. aastaga. Veiseid
kasvatatakse rohkem Pärnu-, Hiiu-, Võru-, Viljandi- ja Saaremaal,
lambaid Saare-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal, sigu Tartu- ja
Lääne-Virumaal, munakanu Viljandi-, Pärnu-, Valga- ja Tartumaal.
Loe lähemalt: Maamajanduse aprillikuu numbrist
|
|
|