Paljud lasteaiad üle Eesti väärtustavad järjest enam mahetoitu. Heaks näiteks on Tartu, kus pooled lasteaedadest kasutavad juba praegu oma toidukordades osaliselt mahetoodangut. Kuigi lasteaedade valmisolek mahetoitu pakkuda on suur, seab piirid mahetoidu kõrgem hind. Siiski on ka sellele lahendused olemas.

Maris Mehise bakalaureusetööst „Mahetoidu juurutamine Tartu lasteaedades – probleemid ja võimalused“ selgus, et pooled Tartu linna lasteaedadest kasutavad juba praegu mahetoodangut, kuid paraku seab mahetoidu  kasutuselevõtule lasteaedades piirid lapsevanemate sissetulekute suurus.

Kui mahetoodang moodustaks umbes poole kogu kasutatavast toorainest, siis ei kaasneks sellega erilist hinnatõusu ning menüüde ümberkohandamisel lähtuvalt mahetooraine kättesaadavusest ja hinnast võib saada hakkama ka sarnase kuluga. Täielikul üleminekul mahetoidu pakkumisele läheks aga toidupäeva hind lasteasutuste hinnangul liiga kalliks.

 „Meie lasteaed võiks küll täielikult mahetoidule üle minna, kuid olgem ausad, raha seab siin oma piirid,“ rääkis Tartus asuva Tõrukese lasteaia direktor Kai Kikkas, kelle juhitav lasteaed on seni kasutanud peaasjalikult mahedaid aiasaadusi ning täisteraviljatooteid.

Kikkas märkis samas, et täielikult nad oma menüüs mahejahu- ja leiba ei kasuta, kuid üritavad selle osakaalu järjest enam suurendada. Lasteaias pole täpselt arvutatud, kui palju 100% üleminek mahetoidule toidupäeva hinda tõstaks, kuid lasteaia juhataja sõnul oleks hinnatõus tuntav. „Meie jaoks on oluline laste tervis ja seetõttu pooldame mahetoitu ka vaatamata kõrgemale hinnale, sest teadupärast ei kasutata mahetoidu tootmisel ei väetisi ega kemikaale. Ja kui oleks võimalik, läheksime täielikult üle mahetoidule,“ lausus Kikkas.

Lasteaia direktrissi sõnul on nende eesmärk väärtustada eestimaist ja kuna Tõrukese lasteaias on omad kokad, saab lasteaed koostada menüü ise. Kai Kikkas näeb aga mahetoodete hinnaprobleemile ka lahendust. Et Tõrukese lasteaed on väike, seal käib vaid 90 last, on ettevõtjatele kulukas oma tooteid väikestes kogustes sinna tuua.

„Kui lasteaiad teeksid ühishanke, oleks hinnad ehk soodsamad ja meile ka kättesaadavamad,“ arvas ta.

Koostöö toob lahenduse

Maris Mehis leidis samuti oma uurimistöös, et hinnaprobleemi aitaks lahendada omavaheline koostöö. „Kui mitmed lasteaiad on huvitatud mahetoidust, saab moodustada nö toiduvõrgustiku. Näiteks kui Tartus sooviksid mahekartulit pakkuda kümme lasteaeda ja tellimus vormistatakse ühelt tarnijalt, siis enamasti tehakse suurema koguse pealt hinnasoodustust. Järgmiseks väljakujunenud probleemiks on mahetoodangu tarnimise logistiline pool, kui aga mitu lasteaeda tellivad ühelt ja samalt tarnijalt suure koguse kartulit, oleks mõistlik luua selle tarnimiseks logistiline kett,“ kirjutas ta.

Tartu lasteaia Pääsupesa direktori Jana Pillmanni sõnul ei ole täielikult mahetoidule üleminek võimatu, kuid takistava tegurina nägi ta lasteaia toidupäeva maksumuse tõusu. „Tegime lastevanemate seas küsitluse, millest selgus, et hinnatundlikke lapsevanemaid oli siiski suurem osa,“ lausus ta. Praegu on Pääsupesa lasteaias hommikusöök mahe ning samuti pakutakse lastele vahepalana mahedalt kasvatatud köögivilju.

Pillmann oli samuti seda meelt, et lasteaedade ühishange võimaldaks sisseostetava mahetoidu hinda alandada ning Pääsupesa lasteaias on juba ka selle peale mõeldud. Pillmanni sõnul on mahetoodete kasutamine lasteaia jaoks tähtis, sest lisaks mahetoidu tervislikkusele kasvatab mahetoidu kasutamine ka lasteaia mudilaste tulevast käitumist.

„Kui tahame muuta suhtumist, peame alustame lastest ja ka läbi laste harima nende vanemaid,“ rääkis ta. Tema sõnutsi lisandub sellele veel ka sotsiaalne mõõde, sest kui lasteaiad kasutavad Eestis kasvatatud mahetooteid, väärtustatakse sellega ka siinsete mahetootjate tegevust.