Allar Viivik

Ääsmäe üks suuremaid tööandjaid Balsnack pani selle aasta algusest tööle mahetoodete liinid. Lisaks varem toodetud mittemahedatele Kamapallidele ning Neljaviljakrõbuskitele pakutakse kevadest ka Eesti mahespeltanisu, -rukki, -herne ja -odra suupisteid.

Balsnack International Holding AS-i tuntatakse ennekõike kartulikrõpsude, -vahvlite ja snäkkide ettevõttena. Kartulisuupistete tootmine pandi püsti 1983. aastal, kui toonase sovhoosijuhi Ivar Voitese ajal soetati toorest kartulist krõpsutootmise liin. "Aasta hiljem alustati sama asjaga Vaidas. Seega saab varsti täis 30 aastat, kui Eestis on toodetud nö. rämpstoitu," naerab toona majandis peaökonomistina töötanud Balsnacki juhataja Elmar Rusing.

1992. aastaks oli selge, et toorest kartulist ei saa enam krõpse teha. Selle asemel hakati Ääsmäel tootma pooltootest kartulisnäkke. "See on nagu makaron, millele saab midagi lisada. Meie praeme seda 7-12 sekundit õlis, maitsestame ja pakime," kirjeldab Rusing. Tänaseks ollakse Eesti ainus snäkitootja ning kartulivahvlite valmistaja.

Viljast tervislik toit

Mullu panid Elmar Rusing, peatehnoloog Algis Murumaa ning müügijuht Riho Pandis pead kokku, et mõtelda Eesti viljast mahetoidule. "Meil toodetakse üle 100 000 tonni teravilja. Sellest saaks valmistada kiirputru, hommikueineid, suupisteid ja kõike muud," ütleb Rusing. Ta möönab, et päris unarusse pole kohalik maheturg loomulikult jäänud. Müügil on mahejahu, -küpsised, Vändra leib ning veel ühte-teist. "Aga Eesti toidukäibest on mahetooteid vast 0,3%. Saksamaal ja Prantsusmaal on juba käes 4-5%," teavad Rusing ja Murumaa.

Varasemast on tootmises Kamapallid ja Neljaviljakrõbuskid. Ka need ei sisalda E-aineid, kuid pole siiski mahetooted. Tänavu kevadel lisandusid puhtalt mahetooted: spelta- ehk okasnisu-, herne-, odra- ja rukkikrõbuskid. Mürkide ja väetisteta kasvanud vili on Läänemaalt.

Loe edasi: Harju Elu, 17.06.2011