Ampstükk sihib ü-le vaatamata ka välisturge

20.04.14
Tervisliku maiuse Ampstüki looja Margit Kimmel tahab murda müüti, et ökokaup on kallis nišitoode ning tõestada, et tervislik mahetoorainest koosnev maius suudab läbi lüüa ka suurtes poekettides laiatarbekaubana.

Padar: maaelu arengukava tuleb esialgu plaanitust 70 miljonit väiksem

15.04.14
Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul väheneb uue perioodi maaelu arengukava (MAK) maht võrreldes sellega, mida plaaniti veel vana regulatsiooni raames, umbes 70 miljoni euro võrra.

Lugeja: ainus viis maailma äratoitmiseks on regioonipõhine mahepõllumajandus

15.04.14
Põllumajanduse laialdane industrialiseerimine algas pärast Teist maailmasõda. See protsess on põhjustanud märkimisväärseid muutusi nii meid ümbritsevas loodus- kui ka tehiskeskkonnas.

Peremeierei üllatab juustudega

14.04.14
Aita Metsa suur soov maal elada viis ta välismaale juustutegu õppima. Unistus päädis Järvamaal Esnas pere loomisega ning oma kitsekarja ja väikemeiereiga.

Mahevili meelitab ligi uusi kokkuostjaid

13.04.14
Kui mõne aasta eest polnud mahevilja-kasvatajail oma saaki peaaegu kellelegi müüa, siis praegu tunneb selle vastu huvi järjest rohkem kokkuostjaid.

Põllumajandus vajab jätkusuutlikkuseks ökoloogilist intensiivistumist

11.04.14
Kas Eesti tulevik võiks ehk olla Öko-Eesti, kus küla elab ja imelises looduses on mitmekesine põllumajandusmaastik koos sumisevate mesilaste ja rahulolevate loomadega karjamaal? Loomulik puhas toit toetab oma rahva tervist ja on nõutud välisturul.

Kindlus mahetoodangu üle tugevneb

02.04.14
Mahetootmiseks kasutatava põllumaa suurus on Euroopa Liidus viimase kümne aastaga kahekordistunud ning nišitegevusest on saanud arvestatav ärimudel. Selleks, et tarbijal oleks kindlus, et vastava märgistusega toidukaup on tõesti mahe, tahab Euroopa Komisjon tugevdada järelvalvet töötlemise ja turundamise üle.

10 sammu, kuidas saada mahetootjaks

31.03.14
Igal aastal on 10. aprill see tähtaeg, mis ajaks tuleb märku anda oma soovist alustada mahepõllumajandusliku taimekasvatuse või mesindusega. Sellel puhul anname täna lühikese ülevaate, mida mahetootmisega alustamiseks peab tegema, kui äriidee on juba olemas.

Teave mahepõllumajandusliku tootmisega alustavale tootjale

31.03.14
Ettevõtte tunnustamise taotluste vastuvõtt toimub 10. märtsist kuni 10. aprillini.

Euroopa Komisjoni uued ettepanekud võivad Eesti mahetootjatele probleeme tekitada

30.03.14
Euroopa Komisjon tegi nädala alguses ettepaneku võtta vastu uus mahepõllumajandust puudutav määrus arengukava, mis muuhulgas ütleb, et maheettevõtted peaksid täielikult vaid mahetootmisega tegelema ja et loomade sööt peaks olema kohalik.

Maaülikooli mahenädal on väga populaarne

27.03.14
24.-28. märtsini toimub Eesti Maaülikoolis mahenädal, mille raames pakutakse maaülikooli peamaja kohvikus mahetoitu. Mahenädal toimub Keskkonnainvesteeringute Keskuse energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt raames.

Eesti tarbija väärtustab toidukauba kodumaisust

25.03.14
Toidukaupu ostab igapäevaselt 23% Eesti peredest. Enamasti ostetakse toitu 2-3 korda nädalas ning see tarbijasegment on tasapisi kasvamas, selgus täna Põllumajandusministeeriumis tutvustatud tarbijate ostukäitumise uuringust.

Euroopa Komisjon esitles uut ELi mahepõllumajanduse määruse ja arengukava ettepanekut

25.03.14
Eile, 24. märtsil esitles Euroopa Komisjon Euroopa Liidu Nõukogule uut ELi mahepõllumajanduse määruse ja arengukava ettepanekut. Ettepanekutes nimetatud peamised eesmärgid on säilitada tarbijate kõrge usaldus, arendada kiirelt kasvavat mahesektorit ja tagada aus konkurents. Uudisele on lisatud link ettepanekute tekstidele.

Eesti mahetoidust võiks saada Euroopa tervise varaait

20.03.14
Mahetoidu populaarsus arenenud riikides kasvab aasta-aastalt, kuid Eestis käib selliste toiduainete hankimine suurele osale elanikkonnast üle jõu. Ometi oleks meil tänu oma paiknemisele viljakas mustmullavööndis võimalik kasvatada puhast köögi- ja puuvilja kogu riigi elanikele ning ülejääk eksportida, leiab ajakirjanik Rando Tooming.

Metsamarjadele annab mahedatiitli tunnustusega korjeala

19.03.14
Metsaala, kust tunnustatud maheettevõtted marju ja seeni korjavad, nimetatakse lihtsalt korjealaks, mida Eestis oli mullu ametlikult 40 400 hektarit. Peale selle on veel mõned alad, kus korjatakse ravimtaimi.